Folaadid, foolhape ja IV põlvkonna folaat: mille poolest need erinevad?
Folaat (B9-vitamiin) on DNA sünteesiks vajalik tähtis toitaine. Lisaks on see substraat, mida on vaja mitme aminohappe sünteesi ja vitamiinide ainevahetuse käigus tekkivate ensümaatiliste reaktsioonide jaoks. Raseduse ajal suureneb folaatide vajadus, sest need on vajalikud loote kasvuks ja arenguks.
Folaadipuudus on seotud häirete tekkega nii emal (aneemia, perifeerne neuropaatia) kui ka lootel (kaasasündinud väärarendid). Folaat või B9-vitamiin on üks 13 asendamatust vitamiinist. Folaate ei sünteesita organismis, neid saadakse toidust või võetakse lisaks.
Toidus leiduvad folaadid on toitained, mis sisalduvad looduslikes toiduainetes, nagu rohelised lehtköögiviljad, kaunviljad, munakollane, maks ja tsitrusviljad.
Foolhape on sünteetiline toidulisand, mida leidub rikastatud toitudes ja vitamiinitoodetes.
Folaadid ja foolhape ei ole metaboolselt aktiivsed. Need tuleb muuta aktiivseks vormiks – 5-metüültetrahüdrofolaadiks, et osaleda raku ainevahetuses.
5-metüültetrahüdrofolaat on IV põlvkonna foolhape, mis on dominantne folaadi vorm. See ringleb vereplasmas ja osaleb bioloogilistes protsessides. (Üks Miofolici kotike sisaldab 200 μg IV põlvkonna foolhapet.)
Foolhappe ainevahetus
Toit ja enamik ravimeid sisaldavad bioloogiliselt mitteaktiivset foolhappe vormi. Organismis muudetakse see ensüümi metüültetrahüdrofolaadi reduktaasi (MTHFR) toimel foolhappe aktiivseks vormiks – 5-metüültetrahüdrofolaadiks. See aktiivne vorm imendub organismis ja osaleb edasi keerulistes biokeemilistes protsessides.
Euroopas on umbes 30–40% elanikkonnast geneetilise mutatsiooniga (C677T polümorfism), mis põhjustab võimetust omastada foolhapet toidust või toidulisanditest.
Sel põhjusel sünteesiti IV põlvkonna foolhape (5-metüültetrahüdrofolaat). Sellisel juhul ei mõjuta MTHFR-geeni mutatsioon foolhappe imendumist, see ei vaja organismis täiendavat ainevahetust ja biosaadavus on suur.
(C677T polümorfism)
IV põlvkonna foolhape lahustub väga hästi vees. Sellisena imendub see organismi ja omastatakse seal.
Foolhape osaleb uute rakkude, sealhulgas munarakkude loomes, mistõttu on see eriti tähtis polütsüstiliste munasarjade sündroomiga naistele.
Piisava foolhappesisaldusega suureneb märkimisväärselt munarakkude arv ning väheneb homotsüsteiinisisaldus folliikulivedelikus (sageli seostatakse suurt homotsüsteiinisisaldust nurisünnitustega). Raseduseks ettevalmistamise ja raseduse ajal suureneb foolhappe vajadus.
Foolhappe võtmine raseduse kavandamisel vähendab neuraaltoru, huule- ja suulaelõhe, südame, jäsemete ja kuseteede defektide tekkeriski. Foolhape takistab loote kasvuhäireid ja vähendab lapse alakaalulisuse riski.
Täiskasvanute foolhappe vajadus on 400 mikrogrammi ööpäevas.
Vajaliku koguse foolhappe saamiseks tuleb seda võtta bioloogiliselt aktiivse vormina, mis imendub kohe kehasse ega vaja täiendavat metaboliseerimist. IV põlvkonna foolhape on bioloogiliselt aktiivne vorm ja see sisaldub Miofolici kompleksis. Ööpäevase annuse (400 μg) saamiseks on soovitatav Miofolici kogus kaks kotikest päevas.